Tänane blogipostitus on kiire mõttelend naise kehast ja selle adaptatsioonivõimest õhuakrobaatikas.
Õhuakrobaatika on keerukas, kompleksne ja väga mitmekülgne spordiala. Treeningutel kasutatakse pea kõiki lihasgruppe ja liigeseid. Kuna valdav enamus koormusest langeb ülakehale, on see enamusele siiski harjumatu (minu kogemus on, et enamik kliente, kes alustavad õhuakrobaatikaga, on eelnevalt harrastanud rühmatreeninguid, tantsu, jooksu või hoopiski mitte-kui-midagi), muutes need treeningud keha jaoks päris märkimisväärseks uueks kohastumuseks. Õnneks on meil Flight Clubis kõik treenerid väga kogenud ja tugeva treeneritaustaga, osates klienti vajadusel abistada, juhendada või individuaalselt läheneda. See on kindlasti õhuakrobaatikas väga oluline. Tähtis nüanss on ka klienti harida, ehk mitte vaid ´hoolitseda´, et õpilastel ei tekiks vigastusi ja ülekoormuse traumasid, vaid ka selgitada treeningu olemust, anatoomiat ja kitsaskohti antud spordiala juures. Erialaselt haritud klient on kõige parem klient.
Kuna õhuakrobaatika on tugevat pingutust nõudev spordiala, siis isegi kuu lõikes võivad paljud naised end tunda mingi perioodil´nõrgemana´ või ´väsida kiiremini´ ja see on igati normaalne. Ka meie naised oleme kõik erinevad. Kuu tsükkel mõjutab meid erinevalt ja avaldub erinevalt. Tänapäeval küll enam minu teada ei ole sellist soovitust nagu võis veel paarkümmend aastat tagasi kohata: päevade ajal ära trenni tee ja hoopis pikuta. Sellegipoolest võiksid minu silmis jälgida oma keha ja kuulata, mida see sulle ütleb. Anatoomiliselt on mõõdukas koormus päevade ajal pigem naise kehale sobilik ja soositav. Lisaks oma kehale tuleks kuulata ka oma pead ja mõttetegevust, sest kui sa ikkagi tunned end päevade ajal ebakindlalt ja pead näiteks postitrenni tulema lühikestes pükstes, siis kas see on seda väärt? Kui kogu treening kulub muretsemisele, kas lekib ja kas Su kõht tundub äkki liiga suur, siis võibolla on sel õhtul parem diivanil kakaod nautida ja ülehomme trenni tulla? Seega kokkuvõttes pole päevadega õhuakrobaatika treeningutes midagi keelatud ega kohustuslikku. Lähtuda tuleks alati enesetundest, see reeglina ei valeta.
Järgmine teema, mis on paljusid meie kliente on puudutanud, on rasedus. Vahva aeg, aga õhuakrobaatika treeningute eripärad mõjutavad siin kindlasti nii koormuse astet, harjutuste valikut kui ka varasemat treeningute lõpetamist võrreldes näiteks jõusaali või tavaliste rühmatreeningutega. Raseduse esimesel trimestril treeningu mõistes olulisi üldisi keelde pole. Küll aga taaskord peab naine jälgima oma enesetunnet ja väsimuse astet (esimeses trimestris kipub enamusi väsimus kimbutama tavapärasest rohkem). Klassikaline soovitus on 8-11 rasedusnädalal treeningkoormusega veidi tagasi hoida ning miks ka mitte seda õhuakrobaatikas rakendada ja valida sel perioodil kergemad või madalama tasemega treeningud või lihtsalt teha veidi säästlikumalt kaasa oma tavapärastes tundides. Raseduse teises trimestris hakkab ka kõht endast vaikselt märku andma. Mitmed elemendid muutuvad õhuakrobaatikas sooritamatuks. Kui me rasedusest räägime, on see kõik küll väga individuaalne, kuid teises trimestris võiks õhuakrobaatikas vältida kõhule droppe, tugevat survet, suruvaid/väänavaid elemente alakõhule. Mida aeg edasi, seda rohkem annavad endast tunda ka lisandunud kehakaal ja kõhusirglihaste langenud funktsioon. See on samuti märk, et võiks hakata tagasi tõmbama ka invertide ja muu taolisega. On naisi, kes inverdivad sünnituseni ja on neid, kes ei saa alates 2 triibu nägemisest testil enam trenni teha. Me olemegi kõik erinevad. Aga raseduse teise trimestri teises pooles ja kolmandas trimestris treenides on tarvis kindlasti suuri baasteadmisi anatoomiast, head kehatunnetust ja julgust riskida (kas üldse on vaja?). Kolmas trimester üldiselt oleks hea veeta treenides alakeha või keha tervikuna näiteks kas tantsutundides või kogu keha treenivates tundides.
Sünnitusjärgne taastumine ja treeningutega jätkamine on samuti omaette teema. Nii keisrilõike kui ka tavasünnituse järel oleks mõistlik vähemalt paar kuud oma kehale puhkust anda ja kosuda. Kehas toimuvad suured muutused. Siseorganid peavad taas oma koha leidma, sinu verevarustus ja süda peavad adapteeruma, võibolla peab keha kohanema ka rinnapiima tootmisega jne. Küll aga oleks mõistlik nende kahe kuu jooksul siiski võimalusel käia jalutamas ning teha taastavaid harjutusi kõhu/selja piirkonnale juba kodus. See aitab kaasa kiiremale taastumisele üldiselt ja aitab sul olla paremini ettevalmistunud, kui otsustad tavatreeningute juurde naasta.
Enne kui sa stuudio uksest sisse astud, oleks hea suhelda ka eelnevalt oma ämmaemanda/ naistearstiga, kes on Su konkreetse sünnitusloo ja detailidega täpselt kursis ning saada ka sealtpoolt roheline tuli treeningutega alustamiseks. Kui Sul on kahtlusi oma kõhupiirkonna osas, siis samuti saad konsulteerida oma arsti või ämmaemandaga. Minu pikaaegne töökogemus füsioteraapias kahjuks näitab, et vahel ei saa (või ei küsi ise) naised piisavalt infot diastaasi või üldse kõhupiirkonna taastumise kohta oma arstidelt või ämmaemandatelt. Selle vastu aitab alati ka see, kui panna endale aeg füsioterapeudi juurde, kes saab hinnata enne treeningutega alustamist Sinu kõhulihaste seisundit ja vajadusel anda vastavad soovitused. Ka meie väikeses stuudios saame konkreetse teemaga abiks olla nii mina kui ka Sigrid.
Peale lapse saamist oleks mõistlik alustada taas madalama taseme treeningutest. Ja mitte sellepärast, et elemente uuesti korrata/õppida, vaid ikka hoopis selleks, et su lihaseid järk-järgult tagasi sünnituseelsesse vormi treenida ja seda ikka ja alati- vigastustevabalt Seega tuleb korraks kõrvale panna vanad harjumused ja teadlikult nö ära kannatada mõned kuud algajate tunde, et Su keha kohaneks ja kosuks. Et Su lihased ja liigesed harjuks taas erinevate koormuste ja trikkidega.
Menopausiga on sama lugu nagu ka päevadega. See otseselt treeninguid ei mõjuta, küll aga kaudselt. Naisel tuleb kuulata oma keha, tarbida piisavalt vedelikku ning liigse higistamise korral saab kasutada õhuakrobaatikas (eriti postil) erinevaid abivahendeid (meie stuudios ka müügil: magneesium, viscosi
sprei jne). Jälgida tuleks oma keha eripärasid, sest sama asja läbi tehes, tunneme me igaüks end isemoodi sel teekonnal. Samuti võiks kindlasti konsulteerida ka arstiga, et välistada ja maandada erinevaid lisariske (käia tavapärases kontrollis, et luutihedus ja verepilt korras oleks jne).
Kokkuvõtteks võib ikkagi julgelt öelda, et naise keha on loodud liikuma ja looma. Igas eluetapis ei saa teha samu trikke, aga kuulates oma keha ja kainet mõistust on võimalik igat eluetappi nautida ja end liikuvana hoida.
Olen avatud Sinu mõtetele, diskussioonidele ja lisaküsimustele,
Füsioterapeut ja treener Krista
krista@flightclub.ee