Lapsevanemana tahame ikka oma lastele kõike kõige paremat. On see siis kõige parem madrats, saapad, lasteaed, kool, seljakott jmt. Jah, tõde on see, et paljusid häid tooteid on võimalik poest soetada, kuid siiski leidub ühtteist, mida raha eest osta ei saa. Üks väga väärtuslik aspekt on kindlasti tervis. Nii lapse kui ka täiskasvanu tervis koosneb paljudest erinevatest faktoritest: geneetika, keskkond, toitumine, liikumisharjumused jne.
Nagu eelnevalt vihjatud, siis äärmiselt olulist rolli tervise juures mängib just nimelt liikumine. Inimene on loodud liikuma ja seda juba varasest east peale. Meie ühiskond on pidevas muutumises ja üha enam peame eraldi tähelepanu pöörama liikumisharjumuse kujundamisele ka lastel. Keskkond muutub aina mugavamaks ja üha vähem on tarvis end liigutada, et tavatoimingud tehtud saaks (nt televiisoritel on pult, nõusid peseb nõudepesumasin, ühest kohast teise aitab elektritõuks jne). Laste puhul aga on päris mitmed teaduslikud uuringud välja toonud, et eelkõige kujunevad laste liikumisharjumused vanemate järgi (ehk kui vanem treenib, treenib hea meelega ka laps ja vastupidi).
Meie stuudio on samuti tasapisi arenenud ja laienenud ka lastetreeningute suunas. Alustasime ikka sellest, et tekitada oma lastele (minu ja Sigridi) trennirühmake. Rahvast aga lisandus ja tekkis nõudlus ka teiste vanuserühmade järele. Super! Lisasime hooaja vältel erinevaid vanuserühmasid ja uusi laste ja noorte treeninguid vastavalt nõudlusele. Sel aastal alustab veelgi rohkem erinevaid treeningrühmi. Täpsem info selle kohta on leitav meie kodulehelt.
Aga miks need lapsed peaks end üldse ikkagi liigutama? Beebid ju arenevad suht iseenesest ja õpivad kõndima… Kas edasi ei lähe ka kõik iseenesest? Ei. Kuni koolieani peaks lapsi olenemata soost julgustama mitmekülgsele kehalisele aktiivsusele. Lähtuda võiks laste enda huvidest ning pere võimalustest. Kuni koolieani peetakse normiks 30 min kehalist aktiivsust päevas ning sealt edasi juba 60 min aktiivsust päevas. Korraga tuleks liikuda aktiivselt vähemalt 10 min, et rõõmustada seeläbi südant ja muid organeid. Loomulikult on iga liigutatud minut väärtuslik aga hetkel püüan välja tuua standardsoovitused.
Üldistades mõjutab liikumine lapse motoorsete ja kehaliste oskuste arengut, sotsiaalsust ja üldisemalt tema tervist (kopsud, süda, kehakaal, lihasmass jne). Vaimne tervis on samuti üks aspekt, mis eos soosib sportlikku eluviisi, kui ühte seda säilitavat faktorit.
Lapsele treeningut valides võiks lapsevanem ja laps läbi mõelda sellised punktid:
• kas valitud treening on lapsele meeltmööda (uurige koos enne selle kohta, vaadake videosid, käige proovitreeningul jne)
• kas valitud treeningu treener on aktsepteeritav (pädev, lapsele meeltmööda jne)
• kas logistiliselt veab antud treeningu asukoht ja pere liikumistrajektoor terve hooaja vältel välja
• kas treeningutasu on pere rahakotile sobiv (peaks juurde arvestama vajadusel laagrid, võistlused, treeningvahendid või esinemiskostüümid jne)
• kas treeningu toimumise aeg on lapsele jõukohane (ehk kas treening on lapsele liiga hiline või liiga varajane jne)
• kas laps tahaks trenni koos sõbraga minna (sellele võiks mõelda enne hooaja algust ja treeningut sõbrale pakkudes peaks paluma tal samad aspektid perega läbi mõelda), sest seltsis on segasem.
Nagu kõikide asjadega siin elus: liigne agarus on ogarus. Nii ka treeningutega tuleks lapsevanemal jälgida, et treeningmaht ja lapse jõudlus oleks kooskõlas. Kõige parem indikaator on muidugi lapse käitumine enne treeningut ning sära tema silmis peale treeningut. Iga vanem tunneb oma last ning suudab kindlasti teha parimad otsused oma lapse heaolu silmas pidades.
Seega, kõik lapsed trenni!
